Tuleohutusdokumendid, enesekontroll, skeemid…

Tuleohutusaruanne tuleb esitada üks kord aastas 31. märtsiks asukohajärgsele päästekeskusele. Tuleohutusaruannet ja muid enesekontrolli andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.

Enesekontrolli tuleohutusaruanne (edaspidi tuleohutusaruanne) on dokument, mis peab sisaldama:

• andmeid ehitise kohta;
• andmeid ehitises toimuva tegevuse kohta;
• andmeid tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite korrashoiu kohta;
• ettevõtte või asutuse tuleohutuskorraldust;
• valmisolekut tulekahju korral;
• enesekontrolli käigus avastatud puudusi ja nende kõrvaldamise meetmeid;
• muud olulist informatsiooni.

Tuleohutusaruande peab koostama järgmiste ehitiste kohta:

1. ehitised, kus päästetöö tegemine on ohtlik või raskendatud:

1.1. üheksa- ja enamakorruselised hooned, välja arvatud eluhooned;

1.2. maa-alused garaažid, mille kogupind ületab 2000 m2;

2. hooned, kus paiknevad elutähtsat või kommunaalteenust pakkuvad ettevõtted või asutused, side- ja navigatsiooniasutused:

2.1. hooned elektri-, soojus-, telekommunikatsiooni-, vee- või kanalisatsioonivarustuse tagamiseks, mille kaudu teenindab ettevõte või asutus vähemalt 10 000 inimest (välja arvatud juhul, kui nimetatud hoonetele ei ole õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõudeid);

3. majutushooned:

3.1. 50 ja enama majutuskohaga majutushooned;

3.2. õpilaste või tudengite ühiselamud või laagrid, kui hoones on majutuskohti enam kui 50 inimesele või kui seal on majutuseks enam kui 25 tuba;

4. ööpäev ringi kasutatavad hooned, kus viibivad hoolealused või muud isikud, kes tulekahju korral ei saa iseseisvalt evakueeruda:

4.1. ravi- või hoolekandehooned, kus on kümme või enam voodikohta või viibib püsivalt kümme või enam isikut, kes ei suuda iseseisvalt või ilma kõrvalise abita evakueeruda;

4.2. kümne ja enama kinnipeetava isikuga vanglad, arestimajad ja muud kinnised asutused, kus viibivad isikud, kelle liikumisvabadus on piiratud pidevalt või teatud aja jooksul;

5. ehitised, kus paiknevad haridus- ja teadusasutused ja kus on alalisi viibimiskohti enam kui kümnele inimesele:

5.1. koolieelsed lasteasutused;

5.2. põhikoolid, gümnaasiumid;

5.3. kutseõppeasutused;

5.4. ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid;

6. ehitised, kus on võimalik suurte rahvahulkade kogunemine:

6.1. kogunemishooned, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest või mille kogupind ületab 1000 m2;

6.2. muu kasutusviisiga hooned, kus asub püsivas kasutamises olev kogunemisruum, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest;

6.3. büroohooned, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 300 inimest;

7. tööstus- ja põllumajanduslikud ehitised:

7.1. enam kui 1500 m2 pindalaga tööstus- ja laohooned, kus hoiustatakse või töödeldakse peamiselt põlevmaterjali või plahvatusohtlikke aineid ning kus on tuleoht või plahvatusoht (2. ja 3. tuleohuklassiga ehitised);

7.2. kemikaaliseadusest tulenevalt suurõnnetuse ohuga ettevõtete kategooriasse kuuluvad tööstus- või laohooned.

Tulekahju korral tegutsemise plaan (TKTP) on ettevõtte/asutuse töötajatele mõeldud juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korda võttes arvesse asutuse tuleohutusalaseid iseärasusi.

TKTP-le esitatavad nõuded:

• Tulekahju korral tegutsemise plaani eesmärk on inimeste ohutuse tagamine ja varalise kahju ärahoidmine tulekahju korral.
• Plaan koostatakse enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega ettevõttes või asutuses. Plaani koostamise tagab ehitise valdaja.
• Ettevõtte või asutuse juht kinnitab plaani ning teeb selle töötajatele teatavaks.
• Plaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast (edaspidi tegevuskava) ning skeemidest.
• Plaani ja selle juurde kuuluvate osade koostamisel võetakse arvesse ettevõtte või asutuse erisusi, mis võivad mõjutada tulekahju korral tegutsemist.
• Mitme ettevõtte või asutuse paiknemisel ühes ehitises peavad koostatud plaanid olema omavahel kooskõlas tagamaks kiire ja ühtse tegutsemise tulekahju korral.

Plaani koostamine on aeganõudev protsess, kuid oma ala spetsialisti käes käib see kiiresti. Oleme valmis koostama Teile just teie ettevõtte eripärasid arvestava tulekahju korral tegutsemise plaani, mis vastab kõigile kehtivatele seadustele ja määrustele. Oleme koostanud rohkem kui 600 plaani ning oleme saanud positiivset tagasisidet tehtud töödele. Suure tõenäosusega on meil olemas kogemus ka just Teie tegevusvaldkonnas plaani koostamisele.

Evakuatsiooniskeemide koostamine

Iga tulekahju korral tegutsemise plaani juurde kuulub kohustuslikus korras nõuetele vastav EVAKUATSIOONISKEEM ehk evakuatsiooniplaan. Skeemid saate tellida meilt. Meie professionaalsed joonestajad koostavad evakuatsiooniskeeme nii olemasolevatele digiprojektidele kui ka paberil olevatele hoone joonistele, mis eelnevalt digitaliseeritakse. Evakuatsiooniskeemide hinda määratakse enamasti kas korruse või suuremate hoonete puhul evakuatsioonialade kaupa. Majutusasutustes tehakse üldjuhul ruumipõhised joonides, mis lisab tööle keerukust ja hinda. Pakkumine küsige aadressilt tuleohutus24@tuleohutus24.ee

Evakuatsiooniskeemi näidis:

skeemi näidis pärineb ülalnimetatud määrusest

Päästemeeskonna infopunkt ja operatiivkaart

(1) Päästemeeskonna infopunkt rajatakse hoonesse, mis on varustatud automaatse või automaatse adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.

(2) Päästemeeskonna infopunkt rajatakse võimaluse korral hoone välisukse kõrvale, otsepääsuga väljast. Igasse hoonesse rajatakse ainult üks päästemeeskonna infopunkt, mis tähistatakse vastavalt.

(3) Päästemeeskonna infopunktis peavad paiknema tuleohutuspaigaldiste infotablood ning päästetöö tegemiseks vajalikud skeemid ja joonised, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ning operatiivkaart. Samuti kajastatakse päästemeeskonna infopunktis teavet tulekustutussüsteemile, märgtõusutorule ja tuletõrje voolikusüsteemile lisavee andmise võimaluste kohta ning teavet hoones paikneva varugeneraatori või päikesepaneelide kohta. Katusetulekahju või päikesepaneelikogumi põlemise korral peab päästemeeskonna infopunktis olema päikesepaneelide pingevabaks muutmise võimalus. Kui hoonesse, kus on päikesepaneelid, ei ole rajatud päästemeeskonna infopunkti, siis peab see võimalus olema päästemeeskonna sisenemisteel.

(4) Operatiivkaardi koostab hoone omanik ning see kooskõlastatakse Päästeametiga. Operatiivkaardil olevat infot uuendab hoone valdaja operatiivkaardil olevate andmete muutumisel või pärast hoones muudatuste tegemist ning sellest teavitatakse Päästeametit.

(5) Operatiivkaart koostatakse:

• enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega ettevõttes;
• kümne- ja enamakorruselise hoone kohta;
• kultuuriväärtusliku hoone kohta;
• hoone kohta, milles hoitakse mälestisi.

(6) Kui operatiivkaardi koostamise kohustusega hoones ei ole päästemeeskonna infopunkti, paigutatakse operatiivkaart päästemeeskonna sisenemisteele, võimalikult sissepääsu lähedale hõlpsasti avatavasse kappi, millele kantakse sellekohane tähistus.

(7) Päästemeeskonna infopunktis olevale operatiivkaardile kantav minimaalne teave on sätestatud käesoleva määruse lisas 9.

(8) Päästemeeskonna infopunktis olevatele joonistele kantakse tuleohutuspaigaldiste paiknemisskeemid ja korruste plaanid, millel on märgitud tuletõkkesektsioonide ja avatäidete asukohad koos tulepüsivusajaga. Kõik joonised ja skeemid esitatakse selgelt ja arusaadavalt loetavalt ning korruse plaan esitatakse võimaluse korral ühel lehel.

Nõue jõustub 31. märts 2018.a.